40 km/h lapse naeru saatel …

… ehk Lauri Malsroosil oli võimalus testida kahte Nordic Cab käru: Explorer ja Urban mudelit. Mõlema sõidukiga sai tehtud mitmeid sõite nii sileda kattega teel (peamiselt asfalt) kui ka mitte nii siledal pinnal (kruus, metsatee, juurikalised singlid jne). Võrdlusmomendiks oli allakirjutanul veel varasemalt soetud umbes 10 aasta vanune chariot firma tolleaegane tippmudel. Etteruttavalt võib öelda, et aeg on edasi läinud.

Esimeseks testmudeliks ja natuke pikemaks ajaks oli Explorer. Kohe kätte saades olin vaimustunud, kui lihtsalt ja loogilised käivad asjad 2018. aastal. Kindlasti on siin ka mõningased firmade erinevused, aga siiski. Exploreri manuaali võib lugeda, aga ei pea. Natuke vaatamist ja loogilist mõtlemist ja kõik asjad eemalduvad või muudavad oma suuna lihtsalt. Suurim erinevus “vanakooli” käruga on kinnitus jalgratta külge ning tõsiasi, et sõidukis on kaks kohta ühe asemel. Kinnitus rattale on Nordic Cab puhul tehtud väga lihtsaks ja universaalseks ühe väikese lisajubina toel, mis läheb jalgratta tagumise jooksu (ratta) kiirkinniti või kinnitusvõlli ümber ning millele omakorda siis kinnitub külge käru ise. Kui vana mudel läks otse plastikust kinnitusvahendiga raami külge, siis tekkis olukord, kus sõltuvalt raami ehitusest ei pruukinud haakimine võimalik olla. Allakirjutanu pere kolmest maastikurattast (kaks tavalist bike + üks fatbike) sobis see ainult ühele. Nordic Cab-ga sellist muret ei ole. Kärul on palju erinevaid lukke ja eemaldusvahendeid, et saaks sõltuvalt ilmast täpselt niipalju õhku ja päikest sisse lasta kui meeldib. Kõiki asju eemaldada ja tagasi kinnitada on imelihtne.

 

Kuigi käru on mõõtmetelt üsna suur, on ta siiski üsna kerge. Jooksukäruna teda testida ei olnud mahti, jalutamiskäruna sai pisut proovitud. Esiratas kinnitub sekunditega. Istmed on antud mudelil allaliigutatavad, ehk saab lapse siledale pinnale magama panna. Väikeseks miinuseks on see protseduur, kui laps juba istudes magama jääb. Istmete allasaamiseks peab kahe väikese hoovaga pisut sudima, aga osavate näppude toel lõpuks alla ta siiski tuleb. Siinkohal märgiks ära, et Urban mudelil on see paremini lahendatud ja istmete liigutamine on palju lihtsam (kusjuures istmeid saab individuaalselt seadistada). Teiseks ja vast kõige suuremaks miinuseks on amortide puudumine. Ka väiksemad konarused annavad tunda ning asfaldilt maha keerates tasub hoogu maha võtta. Sellegipoolest saab sõita ja ümber ta ei lähe. Rehvidest rõhku vähemaks lastes läheb samuti pisut pehmemaks. Exploreri trumbiks on ruumikus. Erinevaid sahtleid ja kohti on palju, kuhu igasugu nodi pakkida. Samuti saab temalt vajadusel seinad ja istmed maha võtta ning kasutada rattamatkal kaubakäruna või muudel sarnastel eesmärkidel.

Teiseks testitud mudeliks oli Urban, mis minule mudelinimena tundub natuke pentsik. Täielik maastikurallikäru ju. Juba oma olemuselt paistab ta sportlikum kui Explorer (madalam, laiem, rattad väikese kaldenurga all) ja mis minule kõige olulisem, korralikud amordid. Siledal teel pole vahet, aga kohe kui kruusale või metsateele keerad, on erinevus tuntav. Kolinat ja müra on vähem, käru rappub vähem, lapse naer kostub valjemalt. Isegi ratturite mõistes korralikul laiemal singlil kannatab sõita. Juurikate peal küll kõigub pisut, kuid kõrvaltvaataja kinnitab, et amordid töötavad ilusti ja päästavad palju. Vahetult rattakinnituskoha lähedal olev “lõõts” teeb sõidu kärus oleva reisija jaoks samuti sujuvamaks. Samasugune asi on ka Exploreril.

Istmed on suurema pehmendusega ja eraldi alla liigutatavad, seda võimaldav mehhanism on oluliselt parem kui Exploreril (esimesel katsel jäi laps magama). Üldiselt on käru sarnase ehitusega, erinevad luugid ja seinad on lihtsalt eemaldatavad, küll on sellel kärul kasutatud osades kinnituskohtades magneteid lukkude ja krõpsude asemel. Väga mugav kasutada. Jalutamiskäruna kasutades on tal kaks esiratast, mis muudab Urbani stabiilsemaks. Jooksukäruna taaskord kasutada ei jõudnud, küll paistab silma ketaspiduri süsteem. Võib ka vihmaga kihutama minna ja pidurdab ilusti. Panipaiku jagub, kuid käru on siiski väiksem ja kompaktsem kui Explorer.

Kahtlemata on mõlemad väga head kärud ja võrreldes minu vana mudeliga nagu öö ja päev. Olenemata, et ka chariot oli oma aja tipprelv. Laias laastus soovitab allkirjutanu Explorerit inimesele, kes pigem piirdub asfaldil sõiduga ja kelle lapsed nõuavad suure koguse mänguasjade või muu sarnase kraami kaasavõtmist. Kuna meie pere armastab aga ka looduses hullata, siis minu eelistus langeb kindlasti Urban kärule. Pehmendus ja mugavus on tasemel, uinuva lapse saab väga sujuvalt ja pehmelt pikali lasta (siinkohal tuleb ära märkida, et Urban kärul iste päris sirgeks ei lähe). Ruumi on asjade jaoks piisavalt, kõik toimib lihtsalt ja loogiliselt.

Ja nüüd tagasi päris algusesse ehk pealkirja juurde. Kui Exploreriga võis asfaldkattega kergliiklusteel 40+ kiirusega rahuliku hingega kihutada, siis Urban käruga võib sama asja ka kuskil Nõmme metsas suusaraja lasukmisel näiteks teha.

Testinud rattaorienteerumise Maailma- ja Euroopa meister Lauri Malsroos koos oma peagi kaheseks saava poja Taavi Malsroosiga. Professionaalseks vaatlejaks minu kallis-armas elukaaslane Susan Pihelgas.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga